Terapeudid ja õpetajad annavad erinevaid harjutusi, et treenida oma kohalolu, rahustada meelt, olla tasakaalus. Selleks minnakse joogatundidesse, mediteeritakse, tehakse midagi ekstreemset, võetakse klaasike veini, elatakse end kellegi peal välja jne, jne. Neid viimaseid terapeudid, tõsi küll, enamasti ei soovita. Ja üldse on efektiivseid ja äärmiselt ebaefektiivseid viise, mida inimesed kasutavad, et end paremini, rõõmsamalt ja rahulikumalt tunda. Sest lõpuks on – teadlikult või mitte – on just see me kõigi soov, vajadus ja eesmärk.
Mina pakun Sulle siin ühe lihtsa nipi ja praktika, mis tõesti toimib ja on kõigile ja igal ajal kättesaadav. See on ARMUMINE. Just, lugesid õigesti, armumine!
Igaühel meist on need hommikused hetked, mis on puhtad ja värsked. Just nagu tühi leht või lõuend, millele võib ilmuda mida iganes. Ja igaühel meist on vabadus neisse hetkedesse armuda! Jah, armuma ei pea vaid teise inimesse, armumise võime on meie sees ja avab meile ukse elada elusse armunult! See on tegelikult midagi äärmiselt olulist ja palju sügavamat, kui viitavad sõnad „lihtne nipp“ pealkirjas.
See on baasiline ja metafüüsiline ühendus eluga, armastuse ja tänutundega. Mina väidan, et see on tegelikult iga vaimse praktika eesmärk. Sest minu veendumus on, et me ei mediteeri, ei praktiseeri joogat, tantrat või mida iganes selleks, et eralduda ja elust taanduda, vaid vastupidi – me teeme seda selleks, et täielikumalt elus olla, et elust täielikumalt osa võtta! Isegi siis, kui mingil hetkel ajutiselt eraldume. Ka see on vajalik.
See praktika on sügav, aga äärmiselt lihtne. Kõige sügavamad ja olulisemad asjad ongi tegelikult lihtsad. Niisiis, praktika sisu on harjutada armumist! Kuidas? Enne kui hakkad hommikul tegema midagi muud, enne kui avad Facebooki, armu! Hommikuse kohvi lõhna, loetud raamatusse, kirjutatud ridadesse märkmikus, oma joogaseeriasse, jalutuskäiku, mere loksumisse, kastepiiskadesse aiamurul või aknalaual, lilledesse, päikesetõusu, sagivatesse ja ruttavatesse inimestesse linnatänaval või trammis…
Ole kohal, ole nagu vaatleja ja leia neid hetki, millesse armuda. Armu teadlikult! Ainus, mis Sul selleks teha tuleb, on võib-olla olla tavalisest pisut aeglasem. Seda juhul, kui oled harjunud rapsima ja kõike möödaminnes tegema. Sa ei pea midagi ekstra tegema, lihtsalt tee kõike, mida Sa nagunii teed veidi aeglasemalt. Nii et Sa märkad. Näiteks kasvõi oma samme põrandal, tunned mõnu sirutamisest ja ringutamisest, keedad kohvi naudinguga, mitte kiiruga, nuusutad selle aroomi enne joomist, mitte ei kalla jooksu pealt kurku jne. Võid kasutada ka telefoni piltide jäädvustamiseks armumishetkedest (minu tänane seeria siin pildil).
Tee sellest oma igahommikune praktika näiteks seitsmeks päevaks, veel parem 21ks. Ja vaata, mis muutub, märka oma seisundit, oma enesetunnet, oma kohalolu praeguses hetkes. Märka, kas oled veidi rohkem elusse armunud!
Namaste!
Mariann Kiidron